Albinism

Albinismi korral tekib kehas vähe või üldse mitte melaniini – pigmenti, mis annab värvi nahale, juustele ja silmadele. Seisund on eluaegne, kuid ei süvene. Juuksed on sageli valged või väga heledad ning kahvatu nahk põleb päikese käes kergesti ega päevitu tavaliselt. Melaniin osaleb võrkkesta arengus. Seetõttu võivad tekkida lühi- või kaugnägevus, astigmatism, valgustundlikkus, silmade tahtmatu küljelt küljele liikumine ehk nüstagm ja kõõrdsilmsus; nägemisprobleemide tõttu võib mõni väike laps tunduda kohmakas.

Kõige sagedasem on okulokutaanne albinism, mis mõjutab nahka, juukseid ja silmi; harvem okulaarne albinism mõjutab peamiselt silmi. Kui mõlemad vanemad kannavad autosoomselt retsessiivselt päranduva vormi geeni, on lapsel albinismi tõenäosus 1 neljast. Euroopas esineb okulokutaanset albinismi ühel inimesel 12 000–15 000-st. Tavaliselt on albinism nähtav juba sündides ja last võidakse suunata uuringuteks silmaarsti juurde. Silmaprobleeme välja ravida ei saa. Prillid ja kontaktläätsed võivad nägemist parandada. Melaniini vähesuse tõttu on päikesepõletuse ja nahavähi risk suurem, seepärast kasuta kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi, hoia ajal, mil päike on kõige tugevam, varju ning kanna katvat riietust ja päikeseprille.