Alopecia areata

Alopecia areata ehk laiguline juuksekadu tekib, kui immuunsüsteem ründab karvanääpsusid ja juuksed langevad välja. Tavaliselt algab haigus sellega, et juuksed kaovad järsku ümarate või ovaalsete laikudena peanahalt, kuid haaratud võivad olla ka meeste habemepiirkond, kulmud või ripsmed; laigu servas on sageli lühikesi murdunud karvu, löövet, punetust ja armistumist aga enamasti ei ole. Mõnel tekivad küüntele lohud.

USA-s esineb seda 1 inimesel 500–1000-st, meestel ja naistel võrdselt. Haigus võib alata igas eas, kuid enamasti algab see teismeeas või kahe- kuni kolmekümnendates eluaastates. Risk võib olla suurem, kui haigus on lähisugulasel; sagedamini haigestuvad ka need, kellel on psoriaas, kilpnäärmehaigus, vitiliigo, heinapalavik või atoopiline dermatiit. Selget vallandajat enamasti ei leita.

Karvanääpsud jäädavalt ei kahjustu. Seepärast kasvavad juuksed tavaliselt mõne kuu pärast tagasi, kuid võivad uuesti välja langeda ning mõnel juhul kestavad ettearvamatud juuksekao ja tagasikasvu tsüklid aastaid. Kulg on inimeseti erinev: ühel jääb haigushoog ainsaks, teisel kordub juuksekadu kogu elu. Mõnel kaovad juuksed kogu peanahalt (alopecia totalis), harva ka näolt ja mujalt kehalt (alopecia universalis). Välja ravida haigust ei saa, kuid ravi aitab juustel kiiremini tagasi kasvada.