Alzheimeri tõbi

Alzheimeri tõbi on eakate kõige sagedasem dementsuse vorm; dementsus on ajuhaigus, mis kahjustab tõsiselt mõtlemist ja mälu. Haigus algab aeglaselt. Esmalt haaratakse aju osad, mis juhivad mõtlemist, mälu ja keelt, ning sümptomid süvenevad aja jooksul. Enamik haigestub 65-aastaselt või hiljem, varajane vorm enne 65. eluaastat on harv. See ei ole vananemise normaalne osa.

Haigel võivad tekkida raskused hiljutiste sündmuste ja tuttavate nimede meenutamisel, äraeksimine tuttavas kohas, sama küsimuse kordamine, pereliikmete mittetundmine ning raskused rääkimise, lugemise või kirjutamisega. Hiljem võib tekkida ärevus või agressiivsus ning lõpuks vajab inimene täielikku hooldust. Suurim riskitegur on vanus. Risk on suurem ka siis, kui haigust on esinenud pereliikmel, ning paljudel kerge kognitiivse häirega (MCI) inimestel tekib hiljem Alzheimeri tõbi. Ükski ravi haigust ei peata. Mõned ravimid võivad sümptomite süvenemist piiratud aja jooksul pidurdada.