Anoreksia

Anoreksia (Anorexia nervosa) on söömishäire, mille korral inimene väldib toitu, piirab seda tugevalt või sööb väga väikeses koguses vaid teatud toite. Ta võib pidada end ülekaaluliseks ka ohtlikult alakaalulisena. Söömishäired on tõsised psüühikahäired, mitte elustiili valik; anoreksia on kolmest levinud söömishäirest harvim, kuid sageli kõige raskem ja selle suremus on psüühikahäiretest kõrgeim. Sümptomid on näljutamiseni ulatuv vähene söömine, intensiivne ja liigne treenimine, äärmine kõhnus, tugev hirm kaalutõusu ees ja moonutatud kehataju. Aja jooksul võivad tekkida luude hõrenemine (osteopeenia või osteoporoos), kerge aneemia, lihaste kõhetumine, haprad juuksed ja küüned, raske kõhukinnisus, madal vererõhk, viljatus, südame- ja ajukahjustus ning hulgiorganpuudulikkus. Anoreksia võib lõppeda surmaga. Osa haigeid sureb nälgimise tüsistustesse, osa enesetapu tagajärjel. Ravi koostatakse iga inimese vajaduste järgi ning see võib hõlmata psühhoteraapiat, toitumisnõustamist, tüsistuste ravi ja jälgimist ning ravimeid; raske söömishäire korral võib vaja minna haiglaravi.