Aspergeri sündroom

Aspergeri sündroom oli varem eraldi diagnoos, nüüd kuulub see autismispektri häire alla. Seda diagnoosi pandi autismispektri tunnustega inimestele, kellel oli keskmine või keskmisest kõrgem intellekt ja kelle kõne areng ei olnud hilinenud. Mitu varem eraldi diagnoosi koondati ühise autismispektri häire alla, sest paljud inimesed ei mahtunud kitsamate diagnooside rangetesse piiridesse ning nende vaimsed ja suhtlemisvõimed võivad aja jooksul muutuda. Osa varem alatüübi diagnoosi saanud inimesi ei vasta uue diagnoosi kõigile kriteeriumidele.

Autismispektri häire tervikuna on neuroloogiline ja arenguhäire, mis algab varases lapsepõlves ja kestab kogu elu. Spektri inimestel on raske mõista ja kasutada mitteverbaalseid suhtlusvihjeid, näiteks silmsidet, näoilmeid ja žeste, ning nad kipuvad oma rutiinidest jäigalt kinni hoidma. Ka ladusalt rääkijatel on sageli raskusi kõnelise suhtlusega: kõne võib olla monotoonne või vestlusteemad ebatavalised. Poistel esineb autismispektri häiret üle nelja korra sagedamini kui tüdrukutel. Suurem on ka ärevuse, depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire ja söömishäirete risk.

Autismispektri häire põhjused pole teada. Autismitunnustega last hinnatakse põhjalikult ja hindamises võib osaleda mitme spetsialisti meeskond. Ühtset standardravi autismispektri häirele praegu ei ole. Kasutatakse käitumis- ja suhtlemisteraapiat, oskuste treeningut ning sümptomeid kontrollivaid ravimeid, ja varakult alustamine võib anda paremaid tulemusi.