Burkitti lümfoom

Burkitti lümfoom on harvaesinev pahaloomuline mitte-Hodgkini lümfoom, mis lähtub küpsetest B-rakkudest. See kasvab ja levib väga kiiresti. Kõige sagedamini haigestuvad lapsed ja noored täiskasvanud. Eristatakse kolme põhitüüpi: endeemiline vorm on sage Aafrikas ja seotud Epsteini-Barri viirusega, sporaadiline esineb kogu maailmas ning immuunpuudulikkusega seotud vormi nähakse kõige sagedamini AIDS-i haigetel.

Lümfoom võib haarata lõualuud, näoluid, soolt, neere, munasarju või teisi elundeid. Kasvaja võib tekkida ka kõhuõõnes, Waldeyeri neeluringis, munandites, luudes, luuüdis, nahas või kesknärvisüsteemis. Diagnoos pannakse koeproovi uurimisel, kui leitakse kindel muutus MYC-geenis.

Ravi võib hõlmata kombineeritud keemiaravi koos monoklonaalsete antikehadega või ilma. Haigus võib levida peaajju ja seljaajju ning sellise leviku ennetamiseks võidakse anda ravi. Lastel võib esmane ravi alata operatsiooniga, millega eemaldatakse võimalikult suur osa kasvajast, ning jätkuda kombineeritud keemiaravina, taastekke korral aga võidakse kasutada suurtes annustes keemiaravi koos patsiendi enda või doonori tüvirakkude siirdamisega.