Dementsus

Dementsus on vaimsete võimete nii tugev langus, et see segab igapäevaelu: kannatavad mälu, keeleoskus, nähtu mõistmine, probleemide lahendamine ja keskendumisvõime. Vanusega veidi unustlikumaks muutumine on normaalne, dementsus aga ei ole vananemise osa. Sagedasim vorm vanemaealistel on Alzheimeri tõbi, mille korral tekivad ajus valgukogumid: beeta-amüloidi naastud närvirakkude vahel ja tau-valgu põimikud rakkude sees. Teised tüübid on Lewy kehakestega dementsus, frontotemporaalsed häired ja vaskulaarne dementsus, mida põhjustab sageli insult või ajuarterite ateroskleroos. Suurim riskitegur on vanus. Riski tõstavad ka suitsetamine, halvasti kontrollitud diabeet, kõrge vererõhk, liigne alkohol ja dementsusega lähisugulased.

Esimene sümptom on sageli unustamine. Inimene võib eksida tuttavas kohas, unustada lähedase nime või vajada abi toimingutes, millega ta varem ise hakkama sai. Diagnoosi panekuks kasutatakse haiguslugu, läbivaatust, mõtlemise ja mälu teste, vereanalüüse, geeniteste ning aju kuvamisuuringuid. Enamikku dementsuse tüüpe, sealhulgas Alzheimeri tõbe, välja ravida ei saa, kuid ravi võib aidata vaimseid võimeid kauem säilitada ja sümptomite süvenemist aeglustada.