Depressioon

Depressioon on tõsine meeleoluhäire, mitte lihtsalt mõne päeva kurbus või ärrituvus: see mõjutab mõtlemist, tundeid ja igapäevaelu. Isegi magamine, söömine või töötamine võib muutuda raskeks. Tunnused on näiteks kurbus või tühjusetunne, huvi kadumine meelistegevuste vastu, liigne või liiga vähene söömine ja uni, suur väsimus, lootusetus, ärevus või süütunne, valud ning mõtted surmast või enesetapust. Lapsed võivad olla pigem ärritunud kui kurvad ning mehed vihased. Diagnoosi jaoks peavad sümptomid esinema suurema osa päevast peaaegu iga päev vähemalt 2 nädala jooksul.

Depressiooni võivad põhjustada geneetilised, bioloogilised, keskkonna- ja psühholoogilised tegurid, kuid mõnikord selget põhjust ei ole. Naistel esineb depressiooni sagedamini. Risk võib olla suurem, kui lähisugulasel on depressioon või muu psüühikahäire, ning trauma või stressirohked elusündmused tõstavad seda veelgi. Ravi võib kesta kaua ning koosneb enamasti ravimitest, näiteks antidepressantidest, ja/või psühhoteraapiast; raske depressiooni korral kasutatakse ka elektrikrampravi (EKR) või korduvat transkraniaalset magnetstimulatsiooni (rTMS). Ravimit ei tohi lõpetada arstiga rääkimata.