Dilatatiivne kardiomüopaatia

Dilatatiivse kardiomüopaatia korral muutub südamelihas õhukeseks ja laieneb, mistõttu südamel on raskem verd kehasse pumbata. Tavaliselt algab laienemine vasakust vatsakesest. Haigus võib tabada kuni üht inimest 250-st. Umbes 30–50 protsendil juhtudest on suguvõsas haigeid ning geneetiline põhjus leitakse umbes 25–35 protsendil haigetest.

Elu jooksul omandatud vormi võivad põhjustada südameklappide kahjustus ning infarkti, infektsiooni või teatud ravimite tekitatud südamelihase kahjustus. Rolli võivad mängida ka halvasti kontrollitud kõrge vererõhk, liigne alkoholitarvitamine ja südamelihase põletikku tekitav viirusnakkus. Haigestuda võivad nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Dilatatiivne kardiomüopaatia suurendab südamepuudulikkuse riski, mis põhjustab tavaliselt hingeldust, tugevat väsimust ja pahkluude turset, ning lisaks ohustavad südameklappide probleemid, ebaregulaarne südamerütm ja verehüübed. Seisundi jälgimiseks käi regulaarselt arsti juures. Nagu teisigi kardiomüopaatiaid, ei saa ka dilatatiivset kardiomüopaatiat tavaliselt välja ravida, kuid ravi võib aidata kaebusi kontrolli all hoida ja tüsistusi ennetada.