Dupuytreni kontraktuur

Dupuytreni kontraktuuri korral ei saa ühe või mitme sõrme liigeseid täielikult sirutada, sest käe sidekude, sealhulgas sidekirme ehk fastsia, lüheneb ja pakseneb. Tavaliselt tekivad algul peopessa nahaalused kõvad sõlmekesed. Kuude või aastate jooksul tekivad pingul koenöörid, mis tõmbavad sõrmi järk-järgult peopesa poole. Enamasti on haaratud nimetu sõrm ja väike sõrm. Tavaliselt see ei valuta, kuid võib segada käe kasutamist.

Meestel tekib haigus enamasti pärast 50. eluaastat, naistel hiljem ja kergemana. Euroopa päritolu inimestel esineb seda 3–10 korda sagedamini kui teistel ning see on kõige sagedasem pärilik sidekoehaigus. Täpne põhjus pole teada. Seda on seostatud haiguse esinemisega suguvõsas, suitsetamise, rohke alkoholitarvitamise, diabeedi ja epilepsiaga.

Varases staadiumis ravi enamasti ei vajata. Kui sõrmi ei saa sirutada ega kätt tavapäraselt kasutada, võib perearst suunata eriarsti juurde, kes saab haaratud koe kirurgiliselt eemaldada, teha sellesse nõelaga väikesi sisselõikeid või eemaldada koe koos nahaga. Sõrm ei pruugi pärast ravi päris sirge olla. Kontraktuur võib mõne aasta pärast taastuda.