Entsefaliit

Entsefaliit on ajupõletik, mis võib tekkida, kui ajju mõjuv nakkus või muu haigus käivitab immuunsüsteemi. Rasketel juhtudel võib see lõppeda ajukahjustuse, insuldi või surmaga. Kõige sagedamini on põhjus viirus: herpesviirused (herpes simplex ehk HSV, Epsteini-Barri viirus, tuulerõugeid põhjustav varicella-zoster), puukide ja sääskede levitatavad viirused, sealhulgas puukentsefaliidi viirus, ning enteroviirused. Autoimmuunse entsefaliidi korral ründab immuunsüsteem ekslikult terveid ajurakke. Suurem risk on väikelastel, eakatel, nõrgenenud immuunsusega inimestel (näiteks HIV korral) ja neil, kes elavad viirusi kandvate puukide ning sääskede levikualal.

Paljudel sümptomeid ei teki, teistel võivad olla kerged gripilaadsed kaebused. Raskemal juhul võivad tekkida tugev peavalu, kange kael, oksendamine, krambid, käitumise muutus, unisus, lihasnõrkus ja jäsemete osaline halvatus; imikul ka loidus, halb söömine, keha jäikus ja pundunud lõge. Diagnoosimisel võidakse kasutada neuroloogilist uuringut, aju KT-d või MRT-d, EEG-d ning vere- ja liikvoriuuringuid. Enamik haigeid vajab haiglaravi, kus olenevalt põhjusest kasutatakse viirusevastaseid ravimeid, antibiootikume või kortikosteroide. Nakkuslikku entsefaliiti aitavad ennetada vaktsiinid ning sääse- ja puugihammustuste vältimine.