Glaukoom

Glaukoom on haiguste rühm, mis võib kahjustada ühe või mõlema silma nägemisnärvi ja viia nägemise kaotuseni. Kõige sagedasem on avatud nurga glaukoom, harvemad on suletud nurga ja kaasasündinud glaukoom. Levinumad vormid tekivad tavaliselt siis, kui silmasisene rõhk aeglaselt tõuseb. Glaukoom võib aga tekkida ka normaalse silmarõhu korral. Suurema riskiga on üle 60-aastased ja need, kelle suguvõsas on glaukoomi esinenud.

Alguses kaebusi sageli ei ole. Ravita kaob aeglaselt külgnägemine, nagu vaataks läbi tunneli, ning lõpuks võib kaduda ka otsenägemine. Suurema riskiga inimestel soovitatakse käia põhjalikus silmauuringus iga 1–2 aasta järel: see hõlmab laiendatud pupilliga uuringut, vaatevälja uuringut ja silmarõhu mõõtmist (tonomeetria). Glaukoomi ei saa ennetada ega välja ravida, kuid tavaliselt saab seda kontrolli all hoida. Kõige sagedamini langetatakse silmarõhku retseptiravimina antavate silmatilkadega, kasutatakse ka suukaudseid ravimeid, laserravi ja operatsiooni.