Glioblastoom

Glioblastoom on astrotsütoomi liik ehk ajukasvaja, mis tekib tähekujulistest rakkudest, astrotsüütidest. See on pahaloomuline, WHO klassifikatsiooni järgi IV astme kasvaja. Täiskasvanutel on glioblastoom kõige sagedasem ajuvähi vorm. Kasvaja saab alguse ajust endast, mitte ei levi sinna mujalt kehast, ning väljapoole aju levib see harva. Aju sees kasvab ja levib see väga kiiresti.

Haigus kipub tabama aktiivseid, muidu terveid inimesi ja meestel esineb seda sagedamini. Sümptomiteks on peavalu, mäluprobleemid, ühe kehapoole nõrkus, mõtlemis- ja kõneraskused, unisus, iiveldus, oksendamine ja krambid; need võivad tekkida järsku, kuid osal haigetel võivad kõne, keskendumine, koordinatsioon või ühe kehapoole jõud muutuda järk-järgult. Varasem kesknärvisüsteemi või pea kiiritamine suurendab haigestumise riski.

Enamikul haigetest on esimene ravi operatsioon mõne päeva jooksul pärast piltuuringut või sümptomite ilmnemist, et eemaldada võimalikult suur osa kasvajast. Asukoha tõttu ei saa kasvajat alati täielikult eemaldada. Pärast operatsiooni võib ravi jätkuda kiiritusravi ja samaaegse keemiaraviga ning seejärel keemiaraviga üksi. Prognoos on halb: 2017. aasta seisuga oli mediaanelulemus 15–18 kuud, 1990. aastate keskel 8–10 kuud.