Gripp

Gripp ehk influentsa on viiruste põhjustatud hingamisteede nakkus, mis levib inimeselt inimesele: köhimisel, aevastamisel ja rääkimisel paiskuvad õhku pisikesed piisad, mis võivad sattuda lähedalolijate suhu või ninna. Sümptomid algavad järsku. Sümptomiteks võivad olla palavik või külmavärinad, köha, kurguvalu, nohu või kinnine nina, lihas- ja kehavalu, peavalu ning väsimus. Lastel on sagedamini ka oksendamist ja kõhulahtisust. Diagnoosimiseks võetakse ninast või kurgust tampooniproov; kiirtest annab vastuse 15–20 minutiga, kuid on teistest testidest ebatäpsem.

Tüsistusi tekib sagedamini 65-aastastel ja vanematel, rasedatel, alla 5-aastastel lastel ning astma, diabeedi või südamehaigusega inimestel. Need on näiteks bronhiit, kõrva- ja ninakõrvalkoobaste põletik, kopsupõletik ning südame-, aju- või lihaspõletik. Enamik haigeid paraneb ise. Riskirühma kuuluvale või raskelt haigele võib arst määrata viirusevastaseid ravimeid, mis toimivad kõige paremini 2 päeva jooksul haigestumisest alustades. Parim ennetus on igal aastal gripi vastu vaktsineerida.