Hepatiit A

Hepatiit A on A-hepatiidi viiruse põhjustatud äge maksapõletik, millest inimene paraneb tavaliselt mõne nädalaga ilma ravita. Viirus levib nakatunu väljaheitega: pesemata kätega valmistatud toidu, saastunud vee või sellega loputatud toidu ning lähikontakti kaudu. Eestis registreeriti 2025. aastal 33 juhtu (TAI tabel NH01, rida „äge A-viirushepatiit (B15)“). Suurem risk on arengumaadesse reisijatel ja haigega koos elavatel või teda hooldavatel inimestel.

Kõigil sümptomeid ei teki. Täiskasvanutel esineb neid sagedamini kui lastel. Kaebused algavad tavaliselt 2–7 nädalat pärast nakatumist; nende hulgas on tume uriin, hall või savikarva väljaheide, kollased silmad ja nahk, väsimus, palavik, iiveldus, kõhuvalu ja isutus. Enamasti kestavad need alla 2 kuu, mõnel kuni 6 kuud, ja harva viib haigus maksapuudulikkuseni, eriti üle 50-aastastel. Diagnoosimiseks tehakse vereanalüüse, sealhulgas viirushepatiidi teste. Eestis teeb analüüsi „HAV IgM“ ELHR andmetel 11 laborit. Spetsiifilist ravi ei ole, raskematel juhtudel võib vaja minna haiglaravi, ja parim ennetus on A-hepatiidi vaktsiin.