Hirsutism

Hirsutismi korral kasvavad naisel paksud tumedad karvad näol, kaelal, rinnal, kõhul, alaseljal, tuharatel või reitel. Hele ja peenike karvakasv ei ole tõenäoliselt hirsutism. Sellist karva lisandub enamikul naistel vanusega, eriti pärast menopausi.

Tavaliselt on liigkarvasus seotud androgeenide ehk „meessuguhormoonide“ muutusega: nende tase tõuseb või keha muutub nende suhtes tundlikumaks. Kõige sagedasem põhjus on munasarju mõjutav polüendokriinne metaboolne ovaariumisündroom (PMOS), mis võib tekitada ka aknet ja ebaregulaarset menstruatsiooni. Varem nimetati seda polütsüstiliste munasarjade sündroomiks (PCOS). Vahel selget põhjust ei leita. Harva võib põhjuseks olla mõni ravim, näiteks osa epilepsiaravimeid või steroide, teine hormoonhaigus, nagu Cushingi sündroom või akromegaalia, või hormoonitaset mõjutav kasvaja.

Perearst selgitab karvakasvu põhjust ja võib hormoonide mõõtmiseks määrata vereanalüüsi. Arst võib soovitada ülekaalu korral kaalu langetada, eemaldada või helendada karvu, kasutada näokarvade kasvu aeglustavat retseptikreemi ning enne menopausi rasestumisvastaseid tablette, mis aitavad hormoonitaset kontrollida. Kui sellest abi pole, võib ta suunata eriarsti juurde. Elektrolüüs ja laserepilatsioon eemaldavad karvu kauemaks, kuid tavaliselt mitte jäädavalt.