Histoplasmoos

Histoplasmoos on nakkus, mida põhjustab seen nimega Histoplasma. See elab pinnases, kus on palju nahkhiirte või lindude väljaheiteid, ja on levinud eriti Ameerika Ühendriikide kesk- ja idaosas, aga ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ning Austraalias. Nakatutakse seene eoseid sisse hingates, tavaliselt pinnast segavate tööde ajal, nagu põllutöö, ehitus või haljastus. Inimeselt ega loomalt seda ei saa.

Enamikul eoseid sisse hinganutest sümptomeid ei teki. Kui need tekivad, siis tavaliselt 3–17 päeva pärast: palavik, köha, väsimus, külmavärinad, peavalu, valu rinnus ja kehavalu, mis enamasti mööduvad mõne nädala kuni kuuga. Raske nakkuse risk on suurem nõrgenenud immuunsusega inimestel, näiteks HIV või siirdatud elundi korral, imikutel ning 55-aastastel ja vanematel. Raske histoplasmoos võib muutuda pikaajaliseks kopsunakkuseks või levida kopsudest teistesse kehaosadesse, ka kesknärvisüsteemi. Siis ravitakse retseptiga seenevastaste ravimitega, mõnikord 3 kuust kuni 1 aastani.