HIV ja AIDS

HIV ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus kahjustab immuunsüsteemi, hävitades üht tüüpi valgevereliblesid, mis aitavad kehal nakkustega võidelda, ja AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on selle nakkuse lõppstaadium. Kõigil HIV-ga inimestel AIDS ei arene. Viirus levib teatud kehavedelikega: kõige sagedamini kaitsmata vaginaalse või anaalse vahekorra kaudu, aga ka ühiste süstalde, vere, raseduse, sünnituse ja rinnaga toitmise kaudu.

Esimesed nähud võivad meenutada grippi: palavik, külmavärinad, lööve, öine higistamine, lihasvalu, kurguvalu, väsimus ja suurenenud lümfisõlmed, mis tulevad ja kaovad 2–4 nädala jooksul. Kroonilises staadiumis sümptomid sageli puuduvad. Seetõttu saab nakkust kindlalt tuvastada ainult testiga, näiteks vereanalüüsiga. Eestis teeb analüüsi „HIV1,2 Ag+Ab“ ELHR andmetel 17 laborit. HIV-d välja ravida ei saa, kuid antiretroviirusravi (ART) muudab selle kontrollitavaks krooniliseks haiguseks ja vähendab viiruse edasikandumise riski; varakult alustatud ja järjepideva raviga elab enamik HIV-ga inimesi pika ja terve elu. Võimaliku kokkupuute järel tuleb kontaktijärgse profülaktikaga (PEP) alustada 72 tunni jooksul.