Huntingtoni tõbi

Huntingtoni tõbi (HD) on pärilik haigus, mille korral teatud närvirakud ajus hääbuvad. Vigane geen on olemas sünnist. Sümptomid ilmnevad tavaliselt alles keskeas. Varajasteks sümptomiteks võivad olla tahtmatud liigutused, kohmakus ja tasakaaluhäired. Hiljem võib haigus röövida kõndimis-, kõne- ja neelamisvõime. Mõni haige lakkab pereliikmeid ära tundmast, teised aga on ümbritsevast teadlikud ja suudavad emotsioone väljendada.

Kui ühel vanematest on Huntingtoni tõbi, on tõenäosus haigestuda 50 %. Vereanalüüs näitab, kas inimesel on HD geen ja kas ta haigestub; geneetiline nõustamine aitab enne testi selle riske ja kasu kaaluda. Eestis teeb analüüsi „Huntingtoni tõbi (HD) - HTT geeni trinukleotiidsed kordused“ ELHR andmetel 4 laborit. Haigust välja ravida ei saa. Ravimid leevendavad osa sümptomeid, kuid ei aeglusta ega peata haiguse kulgu.