Hüpopituitarism

Kombineeritud hüpopituitarismi korral on osaliselt või täielikult puudu kaks või enam hormooni, mida tavaliselt toodab hüpofüüs. See ajupõhimikul asuv nääre toodab muu hulgas kasvuhormooni, luteiniseerivat hormooni (LH), kilpnääret stimuleerivat hormooni ja prolaktiini. Seisund võib olla kaasasündinud või omandatud; omandatud vormi võivad põhjustada ajukahjustus, ajukasvajad ja teatud ravimid, samuti infektsioonid või autoimmuunhaigused. Kaasasündinud vormi esineb umbes ühel inimesel 16 000-st. Kaasasündinud vormi kõige sagedasem geneetiline põhjus on PROP1 geeni variandid, kuid enamasti jääb selle vormi põhjus teadmata.

Tunnused sõltuvad sellest, millised hormoonid puuduvad. Sageli ei kasva haige oodatud kiirusega ja lühike kasv ilmneb tavaliselt varases lapseeas, imikul võivad aga olla püsiv naha ja silmavalgete kollasus, madal veresuhkur ja suguelundite väärarengud. Tunnuste hulka kuuluvad ka väsimus, kehakaalu muutused, hilinenud või puuduv suguküpsus ja viljakusprobleemid. Geneetilise panhüpopituitarismi korral on haiguse algusiga erinev, sümptomid tekivad tavaliselt järk-järgult ja hormoonid kaovad sageli üksteise järel.

Tunnused sarnanevad mõnikord teiste haiguste omadega ja see võib diagnoosi edasi lükata. Eestis teeb analüüsi „LH“ ELHR andmetel 12 laborit.