Kaposi sarkoom

Kaposi sarkoom (KS) on vähk, mille korral tekivad nahal, lümfisõlmedes, limaskestadel ja teistes elundites tavaliselt punased või lillad kolded. Kolded koosnevad vähirakkudest, uutest veresoontest ja vererakkudest ning võivad tekkida korraga mitmes kohas. Haigust põhjustab inimese herpesviirus 8 (HHV-8). Enamikul nakatunutest Kaposi sarkoomi ei teki, sagedamini haigestuvad HIV-i või siirdamisjärgsete ravimite tõttu nõrgenenud immuunsusega inimesed, Vahemere või Ida-Euroopa juudi päritolu eakad mehed ning Aafrika noored mehed.

Tavaliselt algab haigus ühe või mitme punase, lilla või pruuni nahakoldega säärtel ja jalalabadel, kõige sagedamini pahkluudel või jalataldadel. Kolded ei pruugi kaebusi tekitada. Kasvades võivad need põhjustada jalgade valulikku turset, maos ja sooltes veritsust, kõhuvalu ja kõhulahtisust ning kopsudes õhupuudust. HIV-ga seotud vormi korral võivad ravimiseks piisata HIV-ravimid. Muud ravivõimalused on kiiritusravi, operatsioon, krüokirurgia, keemiaravi ja immuunravi.