Kilpnäärmepõletik

Kilpnäärmepõletiku ehk türeoidiidi mõne vormi korral võib kilpnäärmehormoon näärmest verre lekkida. Alguses tõuseb hormoonide tase veres liiga kõrgeks ehk tekib türeotoksikoos, mis võib kesta mitu kuud. Seejärel võib tekkida kilpnäärme alatalitlus, mis võib aja jooksul jääda püsivaks ja vajada kilpnäärmehormooni asendusravi. Seetõttu võivad kaasneda nii ületalitluse kui ka alatalitluse sümptomid.

Alaägeda türeoidiidi korral on kilpnääre valulikult põletikus ja suurenenud. Sünnitusjärgne türeoidiit tekib naisel pärast sünnitust. Valutu türeoidiit sarnaneb sünnitusjärgsega, kuid tekib ilma raseduseta; nääre võib olla suurenenud ning ekspertide arvates on see tõenäoliselt autoimmuunhaigus. Hashimoto tõve korral ründab immuunsüsteem kilpnääret, nääre on põletikus ega suuda toota piisavalt hormoone, ja see tõbi on kilpnäärme alatalitluse kõige sagedasem põhjus.

Kilpnäärmehaigusi diagnoosides võib arst kasutada haiguslugu, läbivaatust ja kilpnäärme analüüse, mõnikord ka biopsiat. Türeostaatikume türeoidiidist tingitud ületalitluse raviks ei kasutata.