Kolangiokartsinoom

Kolangiokartsinoom on sapiteedes algavate vähkide rühm; sapiteed on hargnevad torud, mis ühendavad maksa ja sapipõie peensoolega. Asukoha järgi eristatakse maksasisest, perihilaarset ehk Klatskini kasvajat ja distaalset vormi: maksasisene on kõige harvem, alla 10% juhtudest, perihilaarne aga kõige sagedasem, üle poole juhtudest. Enamik haigestunuid on üle 65-aastased.

Varases staadiumis kaebusi tavaliselt pole ja enamasti avastatakse vähk alles siis, kui see on sapiteedest kaugemale levinud. Nähtudeks võivad olla silmavalgete või naha kollasus, nahasügelus, tavalisest tumedam uriin ja heledam väljaheide, isutus, tahtmatu kaalulangus, väsimus, palavik ja kõhuvalu. Paljud neist on väga levinud. Need võivad olla tingitud ka muudest haigustest.

Riskitegurite hulka kuuluvad primaarne skleroseeriv kolangiit, sapikivid või -tsüstid ja kokkupuude teatud tööstuskemikaalidega, Kagu-Aasias ka sapiteedes elavad parasiitussid. Enamikul haigestunutel neist ühtegi ei ole. Diagnoosimiseks võidakse teha läbivaatus, maksa ja sapiteede piltuuringud, vereanalüüsid ja biopsia, ravis kasutatakse operatsiooni, kiiritus- ja keemiaravi.