Kopsuvähk

Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib kopsukoes, tavaliselt hingamisteid vooderdavates rakkudes. Meestel ja naistel on see vähisurmade peamine põhjus. Põhitüüpe on 2, väikerakuline ja mitteväikerakuline kopsuvähk: need kasvavad ja neid ravitakse erinevalt, sagedasem on mitteväikerakuline.

Tähtsaim riskitegur on suitsetamine. Tubakas põhjustab umbes 9 juhtu 10-st meestel ja 8 juhtu 10-st naistel. Riski suurendavad ka passiivne suitsetamine, kopsuvähk suguvõsas, kokkupuude asbesti, arseeni, kroomi, berülliumi, nikli, tahma või tõrvaga töökohal, kiirgus (sh radoon), HIV ja õhusaaste. Kuni vähk on kaugele arenenud, ei pruugi tunnuseid olla. Võimalikud tunnused on valu rinnus, köha, mis ei möödu või süveneb, veriköha, hingamisraskus, kähedus, isutus, seletamatu kaalulangus ja tugev väsimus.

Diagnoosimiseks võib arst määrata rindkere röntgen- või KT-uuringu, vere- ja rögaanalüüsid ning kopsu biopsia. Enamikku patsiente praegune ravi ei tervenda. Ravi valik sõltub vähi tüübist ja levikust ning üldisest tervisest: kasutatakse operatsiooni, keemia- ja kiiritusravi, immuunravi ja laserravi, mitteväikerakulise vormi korral ka sihtmärkravi.