Koronaarhaigus

Koronaarhaigus ehk aterosklerootiline südamehaigus tekib siis, kui südamelihast verega varustavad pärgarterid ahenevad ja süda ei saa vajalikul määral verd ega hapnikku. Haigus areneb aeglaselt. Arterite seina koguneb rasvast, kolesteroolist, kaltsiumist ja muudest vere ainetest koosnev kleepuv naast ehk tekib ateroskleroos, mis aja jooksul võib verevoolu osaliselt või täielikult sulgeda. Obstruktiivse vormi korral on suur pärgarter ahenenud 50 % või rohkem.

Riski suurendavad küllastunud rasvarikas toit, suitsetamine, vähene liikumine, ülekaal, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, diabeet ja lähisugulase enne 50. eluaastat alanud südamehaigus. Osal inimestel sümptomeid ei ole. Teistel võivad koormusel või stressis tekkida rinnavalu, -surve või pitsitus (kohati kiirgub kaela, lõualuusse, õlga või kätte), õhupuudus ja ebatavaline väsimus. Diagnoosimisel tehakse muu hulgas vereanalüüse kolesterooli ja veresuhkru määramiseks. Ravis kasutatakse eluviisimuutusi, ravimeid vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru langetamiseks või trombide ennetamiseks, angioplastikat või pärgarterite šunteerimist ning südame taastusravi.