Krooniline kõhukinnisus

Kõhukinnisus võib kesta lühikest või pikka aega ega ole iseenesest haigus, vaid võib olla mõne muu terviseprobleemi sümptom. Kõhukinnisuse üldised tunnused võivad olla alla kolme roojamise nädalas, kõva, kuiv või tükiline väljaheide, raske või valulik roojamine ning tunne, et soolestik ei tühjenenud lõpuni.

Kui kõhukinnisus on kestnud kaua, võib arst küsida, kas suguvõsas on esinenud seisundeid, mis võivad põhjustada pikaajalist kõhukinnisust, näiteks seedetrakti ehituslikke häireid, soolesulgust, divertikulaarhaigust või jämesoole- või pärasoolevähki. Pikaajaline kõhukinnisus võib viia roojaummistuseni, mille korral roe koguneb jämesoole viimasesse ossa ehk pärasoolde. Selle peamine tunnus on kõhulahtisus. Vedel roe imbub läbi kõva roojamassi välja. Ummistust võidakse ravida arsti määratud tugevamate lahtistite, pärakuküünla või väikese klistiiriga või eemaldab tervishoiutöötaja osa roojast.

Pikaajalise kõhukinnisuse korral, mille põhjus pole teada, võib arst määrata prukalopriidi, mis aitab jämesoolel roojet edasi liigutada, või linaklotiidi või plekanatiidi, mis muudavad roojamise regulaarsemaks. Kui oled võtnud lahtisteid kaua ega saa ilma nendeta roojata, aruta arstiga, kuidas neist järk-järgult loobuda. Pärast lahtistitest loobumist peaks jämesool aja jooksul taas normaalselt roojet edasi liigutama. Pöördu perearsti poole, kui kõhukinnisus kordub regulaarselt või ravi ei aita.