Lassa palavik

Lassa palavik on rottide levitatav viirushaigus. Viirust kannab rott Mastomys natalensis ja haigust esineb Lääne-Aafrikas, sealhulgas Sierra Leones, Libeerias, Guineas ja Nigeerias, aga ohus on ka naaberriikide elanikud. Nakatutakse peamiselt viirust alla neelates või sisse hingates: saastunud esemeid puudutades, viirusega toitu süües või hingates õhku, milles on nakatunud uriini või väljaheiteid, näiteks koristades. Haige inimese kehavedelike kaudu võib viirus levida ka inimeselt inimesele, kuid kallistamise, kätlemise või kõrvuti istumisega mitte.

Tunnused tekivad tavaliselt 1–3 nädalat pärast nakatumist. Umbes 8 nakatunul 10-st on kerged nähud, nagu kerge palavik, väsimus, nõrkus ja peavalu, ning haigus jääb diagnoosimata. Osal võivad tekkida verejooks, hingamisraskus, oksendamine, näoturse, valu rinnus, seljas ja kõhus või šokk. Lassa palavik võib lõppeda surmaga. Umbes kolmandikul haigetest kahjustub kuulmine, sageli jäädavalt. Rasedal on suur raseduse katkemise oht.

Viirusevastane ravim on tõhusaim, kui seda antakse varsti pärast haigestumist, lisaks vajab haige puhkust, vedelikku ja sümptomite ravi. Lääne-Aafrikas reisides hoia rottidest eemale ja pane toit rotikindlatesse nõudesse.