Legionelloos

Legionelloos ehk leegionärihaigus on raske kopsupõletiku vorm, mida põhjustavad Legionella bakterid. Bakter elab looduslikult järvede ja jõgede magevees ning mullas, kuid haigestumine on enamasti seotud tehisveesüsteemidega, kus ta paljuneb: mullivannid, purskkaevud ning hotellide ja hooldekodude veevärgid. Nakkus saadakse bakterit sisaldava veeudu või -piiskade sissehingamisel. Inimeselt inimesele see ei levi. Eestis registreeriti 2025. aastal 25 juhtu (TAI tabel NH01, rida „Leegionärihaigus (A48.1)“). Suurem risk on üle 50-aastastel, suitsetajatel, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.

Sümptomid ilmnevad tavaliselt 2–14 päeva pärast kokkupuudet: köha, kõrge palavik, külmavärinad, peavalu, valu rinnus, õhupuudus, väsimus, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus ning segasus. Umbes 1 haigestunu 10-st sureb tüsistustesse, nagu hingamis- või neerupuudulikkus ja sepsis. Kopsupõletiku kinnitab rindkere röntgen ning bakterit otsitakse uriini- või rögaproovist. Eestis teeb analüüsi „Legionella pneumophila Ag uriinis“ ELHR andmetel 13 laborit. Ravi toimub tavaliselt haiglas antibiootikumidega ja varane ravi suurendab paranemise võimalust.