Meningiit

Meningiit on ajukelmete ehk aju ja seljaaju ümbritseva õhukese koe põletik. Kõige sagedasem on viiruslik meningiit: viirus jõuab kehasse nina või suu kaudu ja liigub sealt ajju. Bakteriaalne meningiit on harv, kuid võib lõppeda surmaga. Enamasti algab see külmetuse moodi nakkusest, peamised tekitajad on pneumokokid ja meningokokid ning tagajärjeks võivad olla insult, kuulmise kaotus, ajukahjustus ja teiste elundite kahjustused. Haigestuda võib igaüks. Sagedamini esineb meningiiti nõrga immuunsüsteemiga inimestel. Haigus võib väga kiiresti raskeks muutuda. Diagnoosimiseks tehakse vereanalüüse, piltdiagnostikat ja lumbaalpunktsioon, millega uuritakse liikvorit ehk tserebrospinaalvedelikku, ning varane ravi aitab vältida tõsiseid tüsistusi, sealhulgas surma. Bakteriaalset meningiiti ravitakse antibiootikumidega. Osa viirusliku meningiidi vorme allub viirusevastastele ravimitele, sümptomeid leevendavad teised ravimid ja vaktsiinid ennetavad mõnda meningiiti põhjustavat bakteriaalset nakkust.