Nahavähk

Nahavähi kaks kõige sagedasemat vormi on basaalrakuline ja lamerakuline vähk, mis tekivad enamasti peas, näol, kaelal, kätel ja käsivartel. Melanoom on ohtlikum, kuid harvem nahavähi liik. Eestis diagnoositi 2024. aastal 1 754 esmasjuhtu (TAI tabel PK20, rida „Nahk (muu) (C44)“). Haigestuda võib igaüks, kuid nahavähk on sagedasem inimestel, kes viibivad palju päikese käes või on päikesepõletuse saanud, kellel on hele nahk, heledad juuksed ja silmad, kelle pereliikmel on olnud nahavähk või kes on üle 50-aastased.

Kahtlased nahamuutused ja naha välimuse muutused tasub lasta arstil üle vaadata. Varakult avastatud vähki õnnestub paremini ravida. Ravimata jätmisel võivad mõne nahavähi rakud levida teistesse kudedesse ja elunditesse. Ravis kasutatakse operatsiooni, kiiritusravi, keemiaravi, bioloogilist ravi, mis tugevdab keha enda võimet vähiga võidelda, ja fotodünaamilist ravi (PDT), kus vähirakud hävitatakse ravimi ja laservalguse abil.