Nefrootiline sündroom

Nefrootiline sündroom on tunnuste kogum, mis näitab, et neerud ei tööta korralikult: uriinis on liiga palju valku, veres vähe albumiini, kehas tekivad tursed ning vere kolesterool ja teised rasvad on kõrged. Enamasti on selle taga neerupäsmakeste põletik, mille tõttu lekib verest uriini liiga palju valku. Haigestuda võib igas eas, kuid esimest korda avastatakse see tavaliselt 1–6-aastastel lastel. Lastel on peamine põhjus minimaalsete muutustega haigus. Muude põhjuste hulka kuuluvad diabeet, luupus, amüloidoos, HIV, B- ja C-hepatiit ning mõned ravimid.

Turse ilmneb lastel tavaliselt esmalt silmade ümber, seejärel säärtel ja mujal kehas. Uriin võib olla vahune, kaal tõusta peetunud vedeliku tõttu ning esineda väsimus ja isutus. Tüsistusteks võivad olla verehüübed, nakkused, kõrge vererõhk ja neerukahjustus kuni neerupuudulikkuseni.

Diagnoosi saab panna uriinianalüüsiga, mis näitab, kas valku kaob uriiniga liiga palju. Eestis teeb analüüsi „Albumiin uriinis“ ELHR andmetel 13 laborit. Enamik lapsi allub hästi steroidravile ega ole neerupuudulikkuse ohus. Enamasti ägenemised vanusega harvenevad ja lõpevad sageli hilisteismeeas. Täiskasvanutel ravitakse sümptomeid kõige sagedamini AKE inhibiitorite või angiotensiin II retseptori blokaatoritega, mis võivad vähendada valgukadu ja vererõhku; turset vähendavad diureetikumid ning seda aitab kontrollida soola ja vedeliku piiramine.