Neutropeenia

Neutropeenia korral on veres vähe neutrofiile ehk teatud valgeliblesid, mis aitavad organismil nakkustega võidelda. Seetõttu suureneb nakkuste risk. Sage põhjus on keemiaravi: selle ravimid hävitavad nii vähirakke kui ka terveid valgeliblesid. Pärast keemiaravi tekib neutropeenia sageli 7–12 päeva jooksul, kuid see aeg võib ravimiti erineda. Madala valgeliblede arvu sagedasteks põhjusteks on veel kiiritusravi, antipsühhootikumid, kilpnäärme ületalitluse ravimid, mõned vähid nagu leukeemia, nakkused nagu HIV või hepatiit ning autoimmuunhaigused, näiteks reumatoidartriit.

Madal valgeliblede arv ei pruugi anda sümptomeid, peamine tunnus on sagedased nakkused. Nakkusele võivad viidata palavik või külmavärinad, kurguvalu, korduvad suuhaavandid, hambavalu, nahalööve, väsimus ja gripilaadsed sümptomid. Vähiravi ajal tekkinud nakkus võib olla eluohtlik ja vajab kiiret arstiabi.

Neutropeenia selgub vereanalüüsist. Eestis teeb analüüsi „WBC“ ELHR andmetel 21 laborit. Ravi sõltub põhjusest ja hõlmab sageli antibiootikume; kui põhjus on ravim või muu ravi, võib olla vaja see lõpetada või annust muuta. Mõnikord antakse ravimeid nakkuse ennetamiseks või valgeliblede arvu suurendamiseks. Pöördu perearsti poole, kui nakkused korduvad või kui sul on teadaolevalt madala valgeliblede arvu risk ja tekib nakkus.