Ortostaatiline hüpotensioon

Ortostaatiline hüpotensioon on vererõhu langus, mis tekib lamavast asendist püsti tõustes. Mõõtmisel loetakse selleks süstoolse rõhu langust vähemalt 20 mmHg või diastoolse rõhu langust vähemalt 10 mmHg 3 minuti jooksul pärast püstitõusmist. Seisund on sage. See esineb umbes 6 protsendil inimestest ja eakatest vähemalt 10–30 protsendil. Valdaval enamikul kaebusi pole ja langus võidakse avastada juhuslikult tavapärase kontrolli käigus. Kui sümptomid tekivad, võivad need olla väsimus, segasus, pearinglus, ähmane nägemine või minestus, ning füüsiline koormus, soojus, suur söögikord ja pikk seismine tugevdavad neid sageli.

Neurogeenne vorm tuleneb autonoomse närvisüsteemi häiretest ja esineb sageli koos selliste haigustega nagu Parkinsoni tõbi või diabeet. Sagedasema, mitteneurogeense vormi taga on sageli südamehaigus, vähene veremaht, alkoholi tarvitamine või kõrge iga; sellele võivad kaasa aidata ka mõned ravimid, nagu antidepressandid ja diureetikumid. Umbes 40 protsendil haigetest jääb põhjus teadmata. Minestushoo ajal võib kukkuda ja end vigastada.