Otoskleroos

Otoskleroosi korral liitub keskkõrva tilluke luu, jalus, kõrva teiste osadega ning kuulmine halveneb. Aluseks on keskkõrva luukoe ebanormaalne uuenemine, mis takistab heli liikumist sisekõrva. Kuulmislangus algab tavaliselt ühest kõrvast ja liigub siis teise ning võib areneda väga järk-järgult; paljud märkavad esmalt, et ei kuule madalaid helisid või sosinat. Lisaks võivad esineda kõrvakohin, peapööritus ja tasakaaluhäired. Sümptomid algavad tavaliselt 30–50 aasta vanuses.

Miks haigus tekib, pole teada, kuid see võib olla pärilik ja risk on suurem, kui lähisugulasel on otoskleroos. Diagnoosi panevad kuulmisele spetsialiseerunud tervishoiutöötajad, näiteks kõrva-nina-kurguarst, kasutades kuulmisuuringuid ja vahel ka kompuutertomograafiat.

Tõhusat ravimit praegu pole. Kuuldeaparaat muudab helid valjemaks, kuid kuulmise halvenemist ei peata, operatsioonil aga eemaldatakse jalus ja asendatakse see plastist või metallist implantaadiga, mis parandab kuulmist tavaliselt väga edukalt. Osa kuulmislangusest võib pärast lõikust siiski püsima jääda ja harvadel juhtudel kuulmine isegi halveneb.