Preeklampsia

Preeklampsia on vererõhu järsk tõus pärast 20. rasedusnädalat, tavaliselt viimasel trimestril. Sageli kaasnevad elundikahjustuse tunnused, näiteks valk uriinis ja väga kõrge vererõhk; preeklampsia võib olla tõsine ja isegi eluohtlik nii emale kui ka lapsele. Muud sümptomid võivad olla näo ja käte turse, peavalu, mis ei möödu, nägemishäired, valu kõhu paremas ülaosas ja hingamisraskus. Kui preeklampsia mõjutab aju tööd ning põhjustab krampe või koomat, nimetatakse seda eklampsiaks. Maksa ja vererakkude kahjustuse korral räägitakse HELLP-sündroomist.

Rasedusaegse kõrge vererõhu riski suurendavad krooniline kõrge vererõhk või krooniline neeruhaigus, kõrge vererõhk või preeklampsia varasemas raseduses, rasvumine, vanus alla 20 või üle 40 aasta, mitmikrasedus, diabeet ja luupus. Igal rasedusaegsel visiidil mõõdetakse vererõhku ja uuritakse uriini; kõrge vererõhu korral võidakse otsida uriinist liigset valku. Eestis teeb analüüsi „Valk/kreatiniin uriinis“ ELHR andmetel 8 laborit. Raske preeklampsia korral on enamasti vaja haiglaravi ja arst võib soovitada last varem sünnitada. Pärast sünnitust mööduvad sümptomid tavaliselt 6 nädalaga.