Retinitis pigmentosa

Retinitis pigmentosa on rühm haruldasi kaasasündinud geneetilisi silmahaigusi, mille korral võrkkesta rakud aja jooksul aeglaselt hävivad ja nägemine kaob. See on kõige sagedasem pärilik võrkkestahaigus: USA-s ja Euroopas on see hinnanguliselt ühel inimesel 3500–4000-st.

Kõige sagedasem varajane nähe on öönägemise kadu, mis algab tavaliselt lapseeas. Vanemad võivad märgata, et lapsel on raske pimedas liikuda või hämarusega kohaneda. Haigus viib ka külgnägemise kaoni ning aja jooksul vaateväli aheneb, kuni alles jääb ainult osa keskset nägemist ehk tunnelnägemine. Lõpuks kaotab enamik haigeid ka keskse nägemise. Esineda võivad ka valgustundlikkus ja värvinägemise kadu.

Silmaarst saab haigust kontrollida pupilli laiendamisega tehtava silmauuringu käigus, lisaks võidakse teha elektroretinograafia, optiline koherentstomograafia ja geenitest. Välja ravida seda ei saa. Nägemise abivahendid ja rehabilitatsioon aitavad järelejäänud nägemist võimalikult hästi kasutada, regulaarne silmakontroll aga aitab varakult leida ja ravida sagedamini esinevad murdumisvead, kae ja kollatähni tsüstilise turse.