Reumaatiline palavik

Reumaatiline palavik on väga harv tüsistus, mis võib tekkida pärast bakteriaalset kurgupõletikku, tabab peamiselt lapsi ning võib põhjustada valulikke liigeseid ja südameprobleeme. Haigus järgneb A-rühma streptokoki põhjustatud kurgu- või nahapõletikule tavaliselt 1–5 nädala pärast. Kudesid ei kahjusta bakter ise, vaid immuunsüsteem, mis nakkusega võideldes ründab terveid kudesid. Kõige sagedam on see 5–15-aastastel.

Tunnusteks võivad olla palavik, valu ja turse pahkluudes, põlvedes, randmetes või küünarnukkides, valu rinnus, hingeldus ja kiire pulss, tõmblevad tahtmatud liigutused kätes, jalgades ja näos, väikesed sõlmekesed naha all ning kahvatupunased laigud kätel ja kõhul. Südamepõletik tekib 50–70 protsendil esmastest haigestumistest. Olulisim pikaajaline tagajärg on reumaatiline südamehaigus, mis võib põhjustada puude või surma.

Ühte kindlat analüüsi pole, diagnoos pannakse Jonesi kriteeriumide ja lisauuringute alusel. Ravis kasutatakse antibiootikume ja valuvaigisteid ning tugeva valu korral steroide; paranemist toetab voodirežiim. Enamik paraneb täielikult umbes 3 kuuga. Läbipõdenul kordub haigus kergemini, seega lase kurguvalu varakult ravida; kordumise vältimiseks võib vaja minna mitu aastat antibiootikume.