Sarkoidoos

Sarkoidoos on haigus, mille korral immuunsüsteemi rakud moodustavad väikesi põletikulisi sõlmekesi ehk granuloome, kõige sagedamini kopsudes ja rindkere lümfisõlmedes. Aja jooksul võib see elundeid jäädavalt armistada. Sagedamini haigestuvad üle 55-aastased, naised, Aafrika või Skandinaavia päritolu inimesed ja need, kelle lähisugulasel on sarkoidoos. Paljudel sümptomeid ei ole. Üldsümptomid võivad olla väsimus, kaalulangus, paistes lümfisõlmed, palavik ja öine higistamine, kopsude haaratuse korral vilisev hingamine, köha, õhupuudus ja valu rinnus.

Osal haigestunutest algab haigus Löfgreni sündroomiga, mis möödub tavaliselt täielikult 2 aasta jooksul. Üht testi diagnoosimiseks ei ole; kasutatakse rindkere röntgenit, biopsiat ja vereanalüüse. Sarkoidoos ei ole välja ravitav. Ravi eesmärk on remissioon, mõnikord möödub haigus ise ja ravi pole vaja, teistel juhtudel antakse ravimeid põletiku ja liigse immuunvastuse pärssimiseks.