Sjögreni sündroom

Sjögreni sündroom on krooniline autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteem ründab silmi, suud ja teisi kehaosi niisutavaid näärmeid. Silmade ja suu kuivus on Sjögreni sündroomi kaks peamist sümptomit: silmad võivad kõrvetada, sügeleda või tunduda liivased, nägemine võib olla hägune, ning suu- ja kurgukuivus võib raskendada neelamist, rääkimist ja maitsmist. Haigus võib haarata ka liigeseid, kopse, neere, veresooni, seedeelundeid ja närve.

Enamik haigestunutest on naised ja kõige sagedasem on haigus 40–59-aastastel. Kui sündroom kaasneb teise autoimmuunhaigusega, näiteks reumatoidartriidi või luupusega, nimetatakse seda sekundaarseks. Ühte kindlat testi ei ole: diagnoosimisel kasutatakse silmauuringuid, süljenäärmete uuringuid ja vereanalüüse. Välja ravida Sjögreni sündroomi ei saa. Ravi leevendab sümptomeid kunstpisarate, süljeasendajate, süljeeritust suurendavate retseptiravimite, pisarakanalitesse paigaldatavate korkide ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi pärssivate ravimitega.