Somnambulism

Somnambulismi ehk unes kõndimise korral tõuseb inimene magades üles ja liigub ringi. Silmad on tavaliselt lahti, kuid nägu võib olla ilmetu ja ümbrusele ei reageerita tavapäraselt; võidakse riietuda või kodus ringi käia, harvem ka süüa või kodust lahkuda. Episood kestab tavaliselt mõne minuti. Ärgates seda ei mäletata.

Inimene ärkab sügavast unest osaliselt: keha saab liikuda, aju aga pole täiesti ärkvel. Täpne põhjus pole teada. See võib olla seotud unepuuduse, uneapnoe või rahutute jalgade sündroomi, kõrge palaviku, mõne ravimi, stressi ja alkoholiga. Sagedam on see lastel ja neil, kelle pereliikmed samuti unes kõnnivad, kuid enamik lapsi kasvab sellest teismeeaks ilma ravita välja.

Õnnetuste vältimiseks hoia uksed ja aknad suletud, põrand vaba ning noad ja tööriistad lukus. Unes kõndijat juhata õrnalt voodisse. Järsult äratatu on segaduses ja võib ehmuda või vihastada. Pöördu perearsti poole, kui unes kõndimine segab und, kardad vigastusi või on päeval suur väsimus või une ajal hingamispausid; perearst võib suunata unekliinikusse uuringutele ja ravile.