Tulareemia

Tulareemia ehk jänesekatk on bakteri Francisella tularensis põhjustatud nakkus, mis võib olla raske. Haigestuvad nii loomad kui ka inimesed; jänesed, küülikud ja närilised on eriti vastuvõtlikud ning puhangute ajal hukkub neid sageli hulgaliselt. Inimene võib nakatuda puugi- või pimeparmuhammustusest, nakatunud looma puudutades, saastunud vett juues või saastunud aerosooli või põllu- ja haljastustööde tolmu sisse hingates. Eestis registreeriti 2025. aastal 22 juhtu (TAI tabel NH01, rida „Tulareemia (A21)“).

Tunnused sõltuvad sellest, kuidas bakter kehasse pääses, ja haigus ulatub kergest eluohtlikuni. Palavik kaasneb igal vormil. Kõige sagedasema vormi korral tekib bakteri sisenemiskohale nahahaavand ja paistetavad lähedased lümfisõlmed, tavaliselt kaenlaaluses või kubemes. Saastunud toidu või veega nakatunul võivad tekkida kurguvalu, suuhaavandid, mandlipõletik ja kaela lümfisõlmede paistetus. Raskeim on kopsuvorm köha, valu rinnus ja hingamisraskusega; see tekib bakterit sisaldava tolmu sissehingamisel või siis, kui muu vorm jääb ravimata.

Tulareemiat on raske diagnoosida, sest see on harv ja meenutab sagedasemaid haigusi, seega räägi arstile puugi- või pimeparmuhammustustest ja kokkupuutest haigete või surnud loomadega. Eestis teeb analüüsi „Francisella Ab“ ELHR andmetel 2 laborit. Enamikku nakkusi saab antibiootikumidega edukalt ravida. Ennetamiseks kasuta putukatõrjevahendit, kanna haigeid või surnud loomi käsitsedes kindaid ja ära niida surnud loomadest üle.