Värvipimedus

Värvipimeduse korral näeb inimene värve teisiti kui enamik ja tal on raske teatud värve teineteisest eristada. Kõige sagedamini on raske eristada punast ja rohelist, teise tüübi puhul paistavad sinine ja kollane ühesugused ning harvadel juhtudel ei näe inimene värve üldse. Põhja-Euroopa päritolu rahvastikus on puna-roheline värvinägemise häire umbes ühel mehel 12-st ja ühel naisel 200-st. Kerge häire jääb sageli märkamata.

Enamasti on värvipimedus kaasasündinud. Mõnikord põhjustavad seda silmahaigused, näiteks glaukoom, samuti diabeet, hulgiskleroos, insult, silma- või peavigastus ja mõned ravimid. Lapsel võib märgata, et ta kasutab joonistades valesid värve või tal on raskusi värvide sorteerimisega. Silmaarst kontrollib värvinägemist tavaliselt testiga, kus värviliste täppide ringist tuleb leida number või muu kujund.

Päritud värvipimedust välja ravida ei saa ja enamik inimesi kohaneb sellega, kuid erilised prillid ja kontaktläätsed võivad värvide kontrasti suurendades aidata neid paremini eristada. Ohutuse tõttu võib mõni amet, näiteks piloodi või rongijuhi töö, jääda kättesaamatuks.