Krooniline stress

Krooniline ehk pikaajaline stress kestab nädalaid, kuid või kauem ning keha käitub kogu selle aja nii, nagu oleks ta ohus. Põhjuseks võivad olla lakkamatud nõudmised tööl, koolis, peres ja rahaasjades, rasked elumuutused nagu lahutus, haigus või töö kaotus ning traumaatilised sündmused. Trauma võib viia posttraumaatilise stressihäireni (PTSD). Pikaajalise stressi korral võib inimene sagedamini haigestuda ning tekkida seedeprobleemid, unehäired, peavalu, kurbus või ärrituvus. Kestev pinge võib aidata kaasa depressiooni, ärevuse, südamehaiguste, kõrge vererõhu ja diabeedi tekkele. Stressi sümptomitega võib harjuda. Toime tulla võivad aidata regulaarne liikumine, näiteks 30-minutiline jalutuskäik iga päev, lõõgastusharjutused, piisav uni ja lähedaste tugi. Arsti poole tuleks pöörduda, kui tugevad sümptomid nagu unehäired, isu ja kehakaalu muutus, keskendumisraskused või huvi kadumine kestavad 2 nädalat või kauem.