Alkoholism

Alkoholism on alkoholi tarvitamise häire raske vorm, mida nimetatakse ka alkoholisõltuvuseks. Haigus põhjustab tugevat joomistungi, kontrolli kadumist pärast joomise algust ning ärevust ja ärrituvust, kui inimene ei joo. Risk sõltub sellest, kui palju, kui tihti ja kui kiiresti juuakse. Liigjoomine, mille korral vere alkoholisisaldus tõuseb 0,08 %-ni või üle selle, suurendab samuti riski. Häirele viitavad näiteks soov joomist vähendada ilma, et see õnnestuks, suureneva koguse vajadus sama mõju saamiseks ja võõrutusnähud: unehäired, värisemine, ärevus, iiveldus ja higistamine, raskel juhul ka palavik, krambid või hallutsinatsioonid. Mida rohkem tunnuseid, seda tõsisem probleem. Rohke joomine suurendab mõne vähi riski, võib põhjustada maksahaigusi, sh tsirroosi, ning kahjustada aju ja teisi elundeid. Joomine raseduse ajal võib loodet kahjustada. Arst aitab koostada raviplaani, kirjutab vajadusel ravimeid ja suunab edasi.