Menopaus

Menopaus on eluetapp, mil menstruatsioonid lõpevad ja rasestuda enam ei saa: see on saabunud, kui menstruatsiooni pole olnud 12 kuud. Enamasti juhtub see 45–55 aasta vanuses. Sellele eelneb üleminekuaeg ehk perimenopaus, mis algab tavaliselt 40–49 aasta vanuses, mõnikord ka varem, ja võib kesta mitu aastat. Enne 40. eluaastat saabunud menopausi nimetatakse enneaegseks, enne 45. eluaastat saabunut varaseks. Eesti haiglatest kirjutati 2025. aastal välja 24 patsienti ravi põhjusega „Menopausi ja muud perimenopausaalsed haigusseisundid (N95)“ (TAI tabel PH1).

Üleminekuajal toodavad munasarjad vähem östrogeeni ja progesterooni. Hormoonide muutus võib põhjustada ebaregulaarseid menstruatsioone, kuumahoogusid ja öist higistamist, unehäireid, tupe kuivust, meeleolumuutusi ning põieprobleeme, näiteks uriinipidamatust ja kuseteede põletikku. Östrogeeni vähenemine võib kahandada luutihedust kuni osteoporoosini ning tõsta kolesteroolitaset ja südamehaiguste ning insuldi riski. Ravi ei ole alati vaja. Kaebusi võivad leevendada elustiilimuutused, mittehormonaalsed ravimid ja hormoonasendusravi (HRT), mille kasu ja riske tuleb arstiga arutada.