Uriinipidamatus

Uriinipidamatus ehk kusepidamatus tähendab, et inimene ei suuda põit kontrollida; see võib olla väike mure või igapäevaelu tugevalt mõjutav probleem. Sobiva raviga võib seisund paraneda. Stressinkontinentsi korral lekib uriin köhimisel, aevastamisel, naermisel, raskuste tõstmisel või kehalisel pingutusel. Tungiinkontinentsi korral tekib tugev tung urineerida ja osa uriinist lekib enne tualetti jõudmist. Ülevooluinkontinents tekib, kui põis ei tühjene lõpuni. Risk on suurem naistel, eriti pärast rasedust, sünnitust või menopausi, samuti eakatel, eesnäärmeprobleemidega meestel, suitsetajatel ning diabeedi, rasvumise või pikaajalise kõhukinnisusega inimestel. Ravi sõltub inkontinentsi tüübist ja põhjusest. Esmalt võib arst soovitada põietreeningut ja vaagnapõhjalihaseid tugevdavaid Kegeli harjutusi. Kui need ei aita, kasutatakse ravimeid, meditsiiniseadmeid, närvide elektristimulatsiooni või operatsiooni.