Paanikahoog

Paanikahäire on ärevushäire, mille korral korduvad paanikahood: äkilised intensiivse hirmu, ebamugavuse või kontrollikaotuse tunde perioodid, ehkki tegelikku ohtu ei ole. Hoo ajal võivad tekkida tugev või kiire südamelöök, higistamine või külmavärinad, värisemine, hingamisraskus, lämbumistunne, nõrkus või pearinglus, valu rinnus ning kõhuvalu või iiveldus. Hood tulevad hoiatamata. Need kestavad mõnest minutist üle tunni. Üksik hoog ei tähenda veel paanikahäiret: paljudel on elu jooksul vaid 1–2 paanikahoogu, mis mööduvad ravita.

Paanikahäire on naistel sagedasem kui meestel ja algab sageli hilises teismeeas või varases täiskasvanueas. Hirm uue hoo ees võib panna vältima kohti ja olukordi, kus hood varem tekkisid. Häire ei ole eluohtlik. Ravimata võib see aga viia depressiooni ja sõltuvushäireteni. Ravis kasutatakse vestlusteraapiat, sealhulgas kognitiivset käitumisteraapiat (CBT), ning antidepressante ja ärevusvastaseid ravimeid.