Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi on liikumishäire, mis tekib, kui aju närvirakud ei tooda piisavalt dopamiini. Mõnikord on see pärilik, kuid enamik juhte ei paista suguvõsas korduvat. Haigus algab tavaliselt umbes 60-aastaselt, ent võib alata ka varem, ning meestel esineb seda sagedamini kui naistel. Sümptomid tekivad järk-järgult, sageli algul ühel kehapoolel: käte, jalgade, lõua ja näo värin, jäsemete ja kere jäikus, liigutuste aeglus ning halb tasakaal ja koordinatsioon. Hiljem võivad lisanduda raskused kõndimise ja rääkimisega, depressioon ning unehäired.

Spetsiifilist testi Parkinsoni tõve jaoks ei ole. Arst paneb diagnoosi haigusloo ja neuroloogilise läbivaatuse põhjal. Tõbe välja ravida ei saa, kuid ravimid leevendavad mõnikord sümptomeid tunduvalt, raskematel juhtudel võivad aidata operatsioon ja aju süvastimulatsioon (DBS), mille korral liikumist juhtivaid ajuosi ergutatakse ajju paigaldatud elektroodide kaudu.