Õudusunenäod

Õudusunenäod on halvad unenäod, millest inimene ärkab ja mida ta mäletab. Nendega kaasneb tugev hirm ning tavaliselt tulevad need öö hilisemas osas. Öised hirmuhood on teistsugune nähtus, mis tekib teises unefaasis. Õudusunenägusid näevad nii lapsed kui ka täiskasvanud, kuid enamik lapsi kasvab neist välja.

Sagedased põhjused on suur väsimus või haigus, öine müra, hirmutav kogemus, näiteks õudusfilm, ning stress ja ärevus; neid võivad tekitada ka mõned ravimid, näiteks antidepressandid, samuti rahutute jalgade sündroom, uneapnoe, generaliseerunud ärevushäire või Parkinsoni tõbi. Enamasti mööduvad need iseenesest. Sagedaste õudusunenägude korral võib aidata kognitiiv-käitumisteraapia, traumast tingitud unenägude puhul võib perearst soovitada nõustamist. Pöördu perearsti poole, kui laps näeb õudusunenägusid sageli või ka pärast 6. eluaastat või kui sinu enda korduvad õudusunenäod segavad und ja igapäevaelu.