Sotsiaalne ärevus
RHK-10: F40.1 · ametlik nimetus „Sotsiaalfoobia“
Andmed: RHK-10 (TEHIK), NIH, Open Government Licence, MEDRE, TAI · seisuga 10.10.2026 · metoodika
Lühidalt
Sotsiaalne ärevushäire ehk sotsiaalfoobia on pikaajaline ja üle jõu käiv hirm sotsiaalsete olukordade ees. See algab tavaliselt teismeeas. Kardetakse olukordi, kus teised võivad jälgida või hinnata, näiteks avalikku esinemist, uute inimestega tutvumist, tööintervjuud või poes kassapidajaga rääkimist. Naistel esineb seda sagedamini. Hirm ei möödu ja mõjutab igapäevatoimetusi, enesekindlust, suhteid ning tööd või kooli.
Teiste ees võivad tekkida punastamine, higistamine, värisemine, kiire südametöö ja iiveldus. Muret tuntakse enne olukorda, selle ajal ja ka pärast. Lapsed võivad vältida kooli, neil võib olla raske sõpru leida, nad võivad kurta kõhu- või peavalu ja keelduda seltskonnas rääkimast. Paljudel on lisaks depressioon, generaliseerunud ärevushäire või paanikahäire.
Diagnoosiks peab hirm kestma vähemalt 6 kuud ja segama igapäevaelu. Mõnel leeveneb see vanusega, kuid paljudel ei kao ilma ravita. Üldiselt peetakse parimaks kognitiiv-käitumisteraapiat. Kasutatakse ka antidepressante, tavaliselt SSRI-sid, mida lastele ja noortele enamasti ei määrata. Kui kahtlustad sotsiaalset ärevust, pöördu perearsti poole, kes vajadusel suunab sind vaimse tervise spetsialisti juurde.
Allikad: NIH/NIMH: Social Anxiety Disorder: What You Need to Know, Contains public sector information licensed under the Open Government Licence v3.0. Kirjutatud 11.10.2026. Allikad avatud 11.10.2026. Arst ei ole teksti üle vaadanud.
Sümptomid
Loetelu ei ole diagnoos. Allikad: NIH, Open Government Licence v3.0, seisuga 11.10.2026
Haigusjuhud Eestis
Teave ei asenda arsti konsultatsiooni. Ägedate ja ohtlike sümptomite korral helista 112.